Lätis peljatakse põhiseaduslikku kriisi ja oligarhide võimutsemist
Võimu koondumine valitsuskoalitsioonis olevate jõudude kätte ning presidendi vankumatu vastuseis sellele on Lätis esile kutsumas konstitutsioonikriisi.
President Vaira Vike-Freiberga kasutas oma õigust külmutada kaks seadusemuudatust, mis suurendaksid Aigars Kalvitise juhitava valitsuse kontrolli julgeolekuteenistuste üle.
Vaatamata opositsiooni ja presidendi peaaegu kaks kuud kestnud argumenteeritud sõnaheitlusele võttis Läti parlamendi enamus (53 poolt- ja 32 vastuhäälega) vastu muudatused julgeolekuorganisatsioonide ja valimiskampaania rahastamise seadustes. Presidendi hinnangul annavad muutused enneolematu võimutäiuse peaministrile ja seega rikuvad võimude lahususe põhimõtet.
1. märtsil parlamendis heakskiidu saanud muudatused vajavad presidendi allkirja, et need saaksid lõplikult seaduseks. Vaatamata sellele on ümberkorraldused praegu jõus, sest Läti valitsus kiitis need heaks detsembris, tuginedes põhiseaduse 81. paragrahvile. Nimelt annab see valitsusele võimaluse võtta seadusi vastu parlamendiistungite vahelisel ajal, kui tegemist on kiireloomuliste küsimustega.
President korraldas aga täiesti ootamatult 10. märtsil ehk laupäeval erakorralise pressikonverentsi. Vike-Freiberga kritiseeris äärmiselt teravalt valitsust ja parlamenti, kes polnud tema märkusi julgeolekuasutuste seadusele arvestanud: “Oma otsusega lammutab praegune parlamendienamus viimase kümne aastaga hoolikalt ehitatud julgeolekusüsteemi ja paneb meie NATO-liitlasi kahtlema, kas Läti on usaldusväärne partner.”
Esimest korda oma ametisoleku ajal jättis ta seaduse välja kuulutamata põhiseaduse 72. paragrahvi alusel. See tähendab, et lõplik sõna presidendi ja parlamendi vaidluses jääb referendumil rahvale.
Lisaks sellele astus president ennenägematult teravalt ka oligarhide võimutsemise vastu riigis, süüdistades neid sisepoliitilise kriisi hoogustamises.
Just praegu toimub kriminaalprotsess korruptsioonis ja seadustele mitteallumises süüdistatud Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi üle, kes on avalikult naeruvääristanud nii Lätis toimivat põhiseaduslikku korda kui ka presidenti isiklikult.
Ventspilsi grupeering
Vike-Freiberga ei maininud küll kedagi nimeliselt. Siiski on hästi teada ka ülejäänud kaks Läti oligarhide klubi liiget – Jurmala lindiskandaalis süüdistatud Rahvaerakonna looja ja endine peaminister Andris Skele ning Esimese Partei liider Ainars Slesers.
Olukorra tõsidusest annavad aimu prokuratuuri korraldatud läbiotsimised Ventspilsi “grupeeringuga” seotud isikute kodudes ja Ventspils Nafta büroos.
Vaatlejad on leidnud, et valitsus soovib seadusemuudatustega saada endale võimalust takistada julgeolekuteenistustel, sealhulgas korruptsioonivastasel bürool ning peaprokuratuuril oligarhide tegemisi uurida. Nii Lembergs, Slesers kui ka Skele on valitsusliidu parteidega lähedalt seotud.
Kaks võimalikku arengut
•• Esiteks, president Vike-Freiberga on teinud julge sammu, apelleerides kõrgeima võimu kandjale, rahvale. Põhiseadust järgides tuleks kahe kuu jooksul koguda kümnendiku valijate ehk umbes 150 000 inimese allkirjad, et siis seadusemuudatuste välja kuulutamata jätmisele rahvahääletusel vastus saada.
•• Juhul kui rahvas peaks referendumil presidendi seisukohta toetama, siis on riigipeal õigus ka parlament laiali saata. Rahvahääletuse läbikukkumise puhul on omakorda rahvaesindajad need, kel on õigus president lahti lasta. Samas lõpeb Vike-Freiberga ametiaeg juulis niikuinii.
•• Teiseks, kui praegune valitsuskoalitsioon kaalub presidendi väljaastumise tagamaid, siis saab ta minna kas konfrontatsioonile, lootes referendumil võita, või hoopis presidendi ja opositsiooni nõudmistele vastu tulla.
Konstitutsioonilise kriisi kronoloogia
Märts 2006
•• Avalikkusele saavad teatavaks võimueliidi – ekspeaminister Andris Skele ja transpordiminister Ainars Slesersi – häältekauplemised nn Jurmalgate’i lindiskandaalis.
September 2006
•• Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi vastu algatatakse kriminaalmenetlus.
Oktoober 2006
•• Vaatamata uurimisele seatakse Lembergs Roheliste ja Põllumeeste Liidu (RPL) peaministrikandidaadiks 7. oktoobril toimunud parlamendivalimistel.
November 2006
•• Rahvaerakonna, Esimese Partei ja RPL-i koalitsioon suudab Jurmala skandaalile vaatamata saavutada 51-häälelise enamuse valitsuse moodustamiseks, mille loomisel osaleb ka kriminaalkuritegudes süüdistatav Lembergs.
6. detsember 2006
•• Ülemkohus otsustab, et võimukoalitsiooni kuuluvate Rahvapartei ja Esimese Partei valimiskampaaniaid rahastati ebaseaduslikult, kuid sellele vaatamata ei saa valimisi ja nende tulemusi kehtetuks kuulutada.
31. detsember 2006
•• Valitsus võtab 81. paragrahvile tuginedes vastu muutused julgeolekuorganisatsioonide seaduses, mis kohe ka jõustuvad.
Jaanuar 2007
•• Ventspilsi linnapea endine advokaat Viktors Skudra valitakse parlamendis konstitutsioonikohtu liikmeks (tema viimane erialane publikatsioon ilmus muuseas 1974. aastal), kuigi parlamendi juriidiline komisjon oli nii Skudra kui ka kahe teise kandidatuuri vastu.
1. märts 2007
•• Parlamendi enamus võtab vastu muudatused julgeolekuorganisatsioonide seaduses ja kaotab tagasiulatuvalt piirangud valimiskampaania rahastamise seaduses. Sellele järgneb presidendi veto ja opositsioonierakondade pöördumine konstitutsioonikohtu poole.
Piirileping võib põhiseadusega vastuolus olla
Läti parlament andis valitsusele volitused piirilepingu sõlmimiseks Venemaaga ja see on kavas allkirjastada 27. märtsil Moskvas.
Küllap on täiesti õigustatud Eesti lugeja arusaamatus, miks oli valitsusel vaja küsida luba piirilepingu sõlmimiseks parlamendilt. Põhiliseks ajendiks ja erinevuseks Eestiga võrreldes on Läti põhiseadus – teadupärast võttis Eesti 1992. aastal vastu uue põhiseaduse, samas kui Läti jäi ustavaks 1920. aastal jõustunud konstitutsioonile, rõhutades sellega eriti järjepidevust.
Põhiseaduses on sätestatud riigi piirid, mis tähendab, et juhul kui Läti peaks loovutama Abrene (Põtalovo) Venemaale, tekiks konstitutsiooniga vastuolu.
Kuna Aigars Kalvitise valitsus ei soovinud juriidiliselt korrata 2005. aasta kevadel sooritatud poliitilisi apse, otsustati panna vastutus parlamendi õlgadele.
No comments:
Post a Comment